Meeleoluhäired ja ärevus on ühed sagedasemad põhjused, miks inimesed otsivad psühholoogilist abi. Need võivad avalduda pikaajalise kurvameelsuse, sisemise pinge, muremõtete või jõuetuse tundena. Sageli käivad need seisundid käsikäes — pidev ärevus võib viia meeleolu languseni ning depressiivne seisund võib omakorda suurendada ärevust.
Psühhoteraapia aitab mõista, mis peitub nende tunnete taga, ja õpetab viise, kuidas nendega paremini toime tulla. Teraapias õpitakse märkama oma mõtte- ja käitumismustreid, tugevdama enesetunnet ning taastama sisemist tasakaalu ja elurõõmu.
Abi tasub otsida, kui ärevus või kurbus hakkavad mõjutama igapäevast elu, und, suhteid või töövõimet — varajane sekkumine aitab taastuda kiiremini ja sügavamalt. puhul ilmneb tugev hirm, mis kestab kaua ning esineb paljudes olukordades ja segab inimese igapäevaelu.
Sotsiaalärevust iseloomustab suhtlemisolukordi ja uusi inimesi vältimine. Peamine hirm on selle ees, et inimene võivab sattuda piinlikku olukorda või teised mõtlevad temast halvasti.
Üldistunud ärevus väljendub ülemäärase muretsemise asjade pärast, mis võivad juhtuda. Sageli probleemideks muretsemine tervise, tööasjade, eelseisvate esinemiste jne pärast.